Tiopuriini S-metüültransferaasi aktiivsuse määramine

Tiopuriinid (asatiopriinid, 6-merkaptopuriinid ja 6-tioguaniinid) on eelravimid, mille aktiivsed metaboliidid omavad immunosupressiivset ja antiproliferatiivset toimet. Seega kasutatakse neid ravimeid mitmete haiguste ravis (pahaloomulised kasvajad, reumaatilised haigused, dermatoloogilised probleemid, põletikulised soolehaigused) aga ka organite transplantatsioonijärgse äratõukereaktsiooni mahasurumiseks.

Tiopuriini S-metüültransferaas (TPMT)
on ensüüm, mis katalüüsib tiopuriinsete ühendite S-metülatsiooni ning tema vahendusel moodustuvad tiopuriinidest inaktiivsed metaboliidid. Geneetilised muutused vastavas ensüümis võivad põhjustada eluohtliku toksilisuse teket – kõige sagedamini müelosupressiooni. Patsiendid, kellel on keskmine (~10 % elanikkonnast) või puudulik (~0.3 % elanikkonnast) TPMT aktiivsus, omavad pärast standarddoosides tiopuriinide manustamist kõrgenenud riski toksilisusreaktsioonide avaldumiseks. Kui keskmist TPMT aktiivsust omavad patsiendid taluvad väiksemaid ravimiannuseid (30-50 % standarddoosidest) täiendava kontrolli juures enamasti lisaprobleemideta, siis puuduliku ensüümi aktiivsusega patsientidele ei tohiks tiopuriine manustada, hoidmaks ära neutropeenia fataalsete komplikatsioonide teket.

Molekulaargeneetiliste uuringute
käigus on näidatud, et keskmise ensüümi aktiivsusega patsiendid on TPMT geeni kindlate muutuste suhtes heterosügootsed, puuduliku aktiivsusega patsiendid aga homosügootsed. Levinumad alleelid, mis põhjustavad 80-95 %-l juhtudest madalama ensüümi aktiivsuse, on TPMT2, TPMT3A ja TPMT3C.

Käesolev test määrab, kas TPMT geenis esineb nende kolme alleeli muutusi ning kas uuritav indiviid on vastavate muutuste suhtes hetero- või homosügootne. Saadav tulemus annab infot TPMT ensüümi aktiivsuse kohta ning võimaldab enne tiopuriini-ravi alustamist määrata optimaalse ravimiannuse.