Asper Biotech

Rinna- ja munasarjavähi päriliku eelsoodumuse määramine

Haiguse levimus

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Mida varasemas staadiumis rinnavähk avastatakse, seda efektiivsem on ravi ja seda suurem on paranemise tõenäosus. Eestis registreeritakse igal aastal kokku umbes 600 uut rinnavähi juhtu. Neist ligi kolmandik on kaugelearenenud staadiumis. Eesti Vähiregistri andmetel on Eestis viimase kümnendite jooksul rinnavähi esinemissagedus umbes 30% võrra tõusnud. Rinnavähi ravi efektiivsuse seisukohalt on kõige olulisem haiguse varajane diagnoosimine ja võimalike riskifaktorite väljaselgitamine.
Haiguse riskitegurid

Rinnavähil on kolm peamist riskitegurit: sugu, vanus ja varasemad vähijuhtumid perekonnas.

Tõestatud riskifaktorid:

>> Naissugu (harva diagnoositakse rinnavähki ka meestel)
>> Vanus üle 50 eluaasta
>> Perekondlik eelsoodumus (pärilikkus)

Võimalike riskifaktorite hulka kuuluvad järgmised tegurid:

>> suitsetamine
>> ülemäärane alkoholitarvitamine
>> liigrasvane toit
>> liigne kehakaal
>> liigne päikesekiirgus
>> pikka aega vältav (üle 5 aasta) hormoonasendusravi

Rinna- ja munasarjavähi geneetiline eelsoodumus

Kui mittepäriliku rinnavähi riskitegurites on veel palju ebaselget, siis päriliku rinna- või munasarjavähi puhul osatakse haiguse riskitegureid juba teatud piirides välja selgitada. Ligikaudu 5-10% rinnavähi ja 10% munasarjavähi juhtudest on pärilikud. Päriliku vähi tekkimist soodustavad mutatsioonid võivad asuda erinevates geenides. Kõige olulisemad on mutatsioonid geenides, mis kannavad tinglikult nimetust BRCA1 ja BRCA2 (Breast Cancer Suspectibility Gene 1&2). Naistel, kelle lähisugulastel pole diagnoositud rinna- või munasarjavähki, leitakse mutatsioone nendes geenides väga harva. Naistel, kelle esimese ringi lähisugulastel (ema, õde, tütar) on aga diagnoositud rinnavähk, on mutatsioonide esinemise tõenäosus märgatavalt suurem. Informatsioon geenide ja rinnavähi seoste kohta täieneb pidevalt.

Teatud geenmutatsioonid tõstavad haigusriski

Euroopa Liidus on üldpopulatsioonis naistel risk haigestuda elu jooksul rinnavähki umbes 10%. Teatud geenmutatsioone kandvatel isikutel võib aga risk olla märgatavalt suurem. Uuringud on tõestanud, et naistel, kes kannavad BRCA1 geenmutatsiooni, on rinnavähki haigestumise risk 80. eluaastaks ligemale 90%. BRCA2 geenmutatsioonide puhul on haigusrisk 80. eluaastaks 40%. Munasarjavähi tekke tõenäosus on vastavalt 24% ja 8%. Mida rohkem on naise lähisugulastel esinenud rinna- või munasarjavähki, seda suurem on tõenäosus mutatsioonide esinemiseks BRCA1 või BRCA2 geenides. Pärilikule rinnavähile on iseloomulik, et haigus võib avalduda sageli nooremas eas kui sporaadilise rinnavähi puhul.

Geenide roll vähi tekkes

Terves organismis reguleeritakse rakkude kasvu ja paljunemist nii, nagu see on normaalseks elutegevuseks vajalik: vigastatud ja surnud rakud asendatakse uute rakkudega. Vähi puhul aga ei tööta rakkude paljunemist ja elutsüklit kontrollivad geenid enam normaalselt. Rakud hakkavad piiramatult vohama, tekitades vähikoldeid. Tavaliselt praagib organism ise vigased rakud välja. Raku tasemel parandatakse erinevate mehhanismide vahendusel DNAs toimunud muutusi. Vähki tekitavad mutatsioonid aga viivad selle kontrollmehhanismi rivist välja, mistõttu organismis hakkavad osad rakud kontrollimatult paljunema. Selliste rakkude kasv ei allu enam organismi kontrollile ja tekib vähk.

Millist infot annab geenitest?

Päriliku rinna- ja munasarjavähi testiga on võimalik täpsustada rinnavähki haigestumise tõenäosust. Geenitestiga määratakse muutusi, mis põhjustavad haiguse arengut ebatavaliselt noores eas (< 50 a. vanuses) ning on seotud vähi tekkimisega mõlemas rinnas. Geenitestil määratavad muutused on seotud nende haruldaste juhtudega, kuis rinnavähk areneb meestel. Seega geenitesti tulemuste alusel selgub kui suur on risk rinnavähi kujunemiseks ning kõrge riskiga seotud geenimuutuste olemasolul alustatakse jälgimist haiguse kujunemise suhtes oluliselt varem kui tavapäraselt. Päriliku rinna- ja munasarjavähi geenitest võimaldab korraga uurida 83 erinevat mutatsiooni kokku 5 geenis. Olulisim info päriliku rinnavähi kohta sisaldub geenides BRCA1 ja BRCA2. Erinevatel mutatsioonidel on vähi tekkes erinev roll: mõni neist on üsna nõrgalt seotud vähi tekkega, teised mutatsioonid lubavad aga ennustada kuni 90% vähiriski tõusu. Mutatsioonide esinemissagedus on populatsiooniti mõnevõrra erinev. Asperi ja Eesti Biokeskuse koostöös välja töötatud test võtab arvesse Eesti, Läti ja Soome populatsioonis sagedamini esinevaid geenimutatsioone. Kui geenikiibiga teostatud analüüs mutatsiooni esinemist ei kinnita, on kõrge päriliku vähi riski korral võimalik läbi viia ka kogu BRCA1 ja BRCA2 geenide sekveneerimine.

Kellele on geenitest näidustatud?

Geenitest on näidustatud patsientidele, kelle puhul on kahtlus päriliku rinna-või munasarjavähi esinemiseks. Geenitesti vajaduse üle otsustab meditsiinigeneetik tuginedes kliinilistele andmetele: vanus haigestumisel, teiste vähijuhtude esinemine perekonnas jne.

Päriliku vähiga võib tegemist olla järgmistel juhtudel:

>> Ema- või isapoolses suguvõsas on esinenud rinna- või munasarjavähki kolmel või enamal isikul.
>> Ema- või isapoolses suguvõsas on esinenud nii rinna- kui ka munasarjavähki samal isikul. Munasarjavähk on  suurema päriliku riski näitaja ja asetab patsiendid kõrge riski kategooriasse.
>> Rinnavähk noores eas: patsient on haiguse diagnoosimisel noorem kui 50 aastane (nooreks eaks peetakse rinnavähi algust enne menopausi).
>> Pereliikmel on leitud rinna-/munasarjavähi teket soodustav geenimutatsioon (mutatsioon võib edasi kanduda nii  nais- kui meesliini kaudu).
>> Perekonnas on vähemalt ühel lähisugulasel rinnavähk diagnoositud alla 50aastaselt.
>> Pereliikmel on diagnoositud rinnavähk mõlemas rinnas või mitu eraldi tuumorit samas rinnas.
>> Perekonnas on esinenud meeste rinnavähki. Kui geenitestil leitakse haigusseoseline mutatsioon, on võimalik ka lähisugulaste testimine.

Kui geenitestil haigusseoselist geenimuutust ei leita, on päriliku vähivormi esinemise tõenäosus märgatavalt väiksem ning lähisugulaste testimine ei ole vajalik.

Raviarsti ja geneetiku koostöö

Päriliku rinna- ja munasarjavähi geenitest võimaldab kindlaks teha 83 võimalikku mutatsiooni kuues erinevas geenis. Päriliku rinna-ja munasarjavähi haigusseoseliste geenimutatsioonide kohta on avaldatud maailmas hulgaliselt teadustöid, mis lubavad hinnata ühe või teise geenimutatsiooni rolli haiguse tekkes. Seetõttu eeldab geenimutatsioonide interpreteerimine spetsiaalset ettevalmistust ja orienteerumist geneetilistes andmebaasides. Seda aitab teha vastava väljaõppe saanud meditsiinigeneetik. Meditsiinigeneetik annab hinnangu geenitesti tulemusele, kuid lõpliku diagnoosi ja ravi suhtes langetab otsuse siiski patsiendi raviarst.

Päriliku rinna- ja munasarjavähi puhul on kliinilises mõttes tegemist vägagi komplitseeritud multidistsiplinaarse probleemiga, mis eeldab erinevate erialade spetsialistide koostööd. Haiguse varajase avastamise ja hilisema ravi seisukohalt on spetsialistide (onkoloogid, meditsiinigeneetikud jt) ja esmatasandi meditsiini omavaheline koostöö patsiendi jaoks kriitilise tähtsusega. Sellest lähtuvalt on paljudes riikides erinevate erialaorganisatsioonide koostööna vastu võetud spetsiaalsed perekondliku rinna- ja munasarjavähi riskiga patsiendi käsitlemise juhendid. Alates 2009. aastast on sarnane käsitlusjuhend olemas ka Eestis. Käsitlusjuhendi on heaks kiitnud Eesti Vähiliit, Eesti Onkoloogide Selts ja Eesti Inimesegeneetika Ühing.

Tähtis!

Patsient, kellel on päriliku rinna-või munasarjavähi kahtlus või kellel on avastatud päriliku rinna- ja munasarjavähi riski tõstev geenimutatsioon, tuleb kindlasti suunata meditsiinigeneetiku konsultatsioonile! Haigusriski täpsemaks hindamiseks arvestab meditsiinigeneetik nii geenitesti tulemusi kui patsiendi sugupuuandmeid.

Patsiendi jälgimissoovitused haigusseoselise geenmutatsiooni leiu puhul

Kuna geenimutatsioonide puhul on vähi tekke tõenäosus märgatavalt suurem ja see võib avalduda nooremas eas, kuuluvad haigusseoseliste mutatsioonidega patsiendid tunduvalt rangemale jälgimisele. Nii nagu ka kõigi teiste rinnavähi vormide puhul on ka päriliku rinnavähi puhul kõige efektiivsemaks meetodiks haiguse võimalikult varajane avastamine. Suure riskiga patsientide jälgimise detailsed soovitused on antud Eesti päriliku rinna-ja munasarjavähiga patsientide geneetilise konsulteerimise juhendis (Päriliku rinna- ja munasarjavähiga patsientide geneetilise konsulteerimise juhend,  Eesti Arst 2009). Suure riskiga on tegemist juhul kui eluaegne haigestumusrisk on üle 30%.

Varem ravitud rinna- ja/või munasarjavähiga patsiendid, kellel on leitud BRCA1 või BRCA2 mutatsioon, peavad jääma onkoloogi jälgimisele kogu eluks.