Asper Biotech

Loote Nuchal Translucency suurenemisega seotud sündroomide geneetiline testimine

Loote nuchal translucency (NT) suurenemisega seotud sündroomide geneetiline test võimaldab uurida geneetilisi muutusi, mis põhjustavad pärilikke sündroome, nagu kaasasündinud neerupealiste puudulikkus (21-hüdroksülaasi puudulikkus), Noonan’i sündroom, Smith-Lemli-Opitz’i sündroom (SLOS), spinaalne muskulaarne atroofia.

Geneetilise testimise näidustuseks on NT suurenemine (mõõtmetes 3 mm ja enam) lootel 11.-14. rasedusnädalal. Uuringule eelnevalt peaks olema välistatud kromosoomide arvuanomaaliate esinemine lootel.

Asper Biotech on välja arendanud APEX (arrayed primer extension) meetodil põhineva geenitesti, mis võimaldab määrata 251 geneetilist muutust 8 geenis, mida teadaolevalt seostatakse pärilike sündroomidega.

Testimiseks kasutatav proovimaterjal on loote koorioni- (11.-13. rasedusnädalal) või amnionirakkudest (16.-18. rasedusnädalal) eraldatud DNA. Proovimaterjal peab jõudma Asper Biotech’i laborisse hiljemalt 18. rasedusnädalal. Testi teostamiseks vajalik DNA kogus on 4,5 µg. Analüüsi tulemuste valmimiseks kulub 2-3 nädalat.

Ema DNA kontaminatsiooni välistamiseks teostatakse fragmentanalüüs, proovimaterjalina kasutatakse ema vereproovi (2-4 ml EDTA antikoagulandiga täisveri) või ema verest eraldatud DNA-d (30-50 ng).

Kaasasündinud neerupealiste puudulikkus (21-hüdroksülaasi puudulikkus)

Kaasasündinud adrenogenitaalne sündroom on autosoom-retsessiivselt päranduv haigus, mille korral on häiritud kortisooli ja aldosterooni süntees neerupealistes. 21-hüdroksülaasi puudulikkus on kaasasündinud adrenogenitaalse sündroomi sagedasim põhjus. Haigus avaldub kliiniliselt juba vastsündinueas põhjustades virilisatsiooni ning eluohtlikku soolakaotus-sündroomi. Virilisatsioon avaldub tüdrukutel kliitori suurenemisega; raskematel juhtudel võib olla raske identifitseerida vastsündinu sugu.

Poistel ei ole virilisatsioon kergesti diagnoositav, kuid neil võib avalduda haigus esimestel sünnijärgsetel nädalatel adrenaalse kriisina, mis avaldub hüponatreemia, hüperkaleemia ja metaboolse atsidoosina.

Kaasasündinud neerupealiste puudulikkuse esinemissagedus on ~1/15000 vastsündinu kohta.

21-hüdroksülaasi puudulikkust põhjustavad mutatsioonid CYP21A2 geenis. Antud testi abil detekteeritakse kokku 24 mutatsiooni eksonites 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10. Testi abil on võimalik avastada >95% 21-hüdroksülaasi puudulikkuse juhtudest, mis on seotud mutatsioonidega CYP21A2 geenis.

Sünnieelne diagnostika võimaldab rakendada naissoost loodetele üsasisest ravi glükokortikoidhormoonidega, hoides ära virilisatsiooni kujunemise.

Noonan’i sündroom

Noonan’i sündroom on autosoom-dominantselt päranduv haigus, mida iseloomustab lühike kasv, kaasasündinud südamerike ning erinevas raskusastmes vaimse arengu peetus. Noonani sündroomiga patsientidel on ka iseloomulik välimus: lühike kael, nahavolt kaelal, madala asetsusega kõrvad, hüpertelorism. Lisaks võib esineda lümfisüsteemi düsplaasia, mis on aluseks tsüstilise hügroomi ja kulkavoldi suurenemisele lootel.

Noonan’i sündroomi esinemissagedus on ~1:1000-2500.

Noonan’i sündroom on geneetiliselt heterogeenne. 50% patsientidest esinevad mutatsioonid PTPN11 geenis. 10% juhtudest on seotud mutatsioonidega SOS1 geenis, 3% RAF1 geeni ja 1% KRAS geeni mutatsioonidega. Antud testi abil analüüsitakse 57 teadaolevat haigusseoselist mutatsiooni PTPN11 geenil, 24 mutatsiooni SOS1 geenil, 10 mutatsiooni KRAS geenil ja 14 mutatsiooni RAF1 geenil. Lisaks analüüsitakse veel ühte haigusseoselist mutatsiooni MEK1 geenil. Analüüsi detektsiooni tase Noonan’i sündroomi suhtes on ~70%.

Smith-Lemli-Opitz’i sündroom (SLOS)

SLOS on autosoom-retsessiivselt päranduv hulgiväärarendite sündroom, mille aluseks on kolesterooli sünteesi defekt − ensüümi 7-dehüdrokolesterool reduktaasi puudulikkus. Sündroomi iseloomustab üsasisene ja ka sünnijärgne kasvupeetus, mõõdukas kuni raske vaimne alaareng, väärarendid mitmetes organsüsteemides (südame-veresoonkond, urogenitaal-, gastrointestinaal- ja kesknärvisüsteem). Haigetel on iseloomulik välimus: esineb ptoos, polüdaktüülia, II ja III varba sündaktüülia mõlemal jalal.

SLOS’i esinemissagedus on 1:20000-70000.

SLOS on seotud mutatsioonidega DHCR7 geenis. Antud testiga detekteeritakse kõiki senikirjeldatud mutatsioone nimetatud geenis − kokku 140 mutatsiooni eksonites 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9. Testi detektsiooni tase SLOS suhtes on 97%.

Spinaalne muskulaarne atroofia (SMA)

SMA on autosoom-retsessiivselt päranduv haigus, mida iseloomustab seljaaju eessarve motoneuronite progresseeruv degeneratsioon, mis viib progresseeruva lihashüpotoonia kujunemisele. Patsientide vaimne areng, emotsioonid ja aistingute vastuvõtmine on normaalsed.

SMA-d eristatakse nelja tüüpi:

>> SMA I ehk Werdnig-Hoffmanni haigus. Kõige raskem kliiniline kulg, avaldub in utero või enne kolmandat elukuud.

>> SMA II on keskmise raskusega. Sümptomid tekivad 6-nda ja 12-nda elukuu vahel, haigus algab enne pooleteistaastaseks saamist.

>> SMA III ehk Kugelberg-Welanderi haigus. Kõige kergem vorm, avaldub 2-st eluaastast kuni 17-nda eluaastani, haigus progresseerub suhteliselt aeglaselt, paljud patsiendid on võimelised käima kuni 30.-40. eluaastani.

>> SMA IV – täiskasvanu vorm. Suhteliselt healoomuline, algab vanuses 12-36 eluaastat. Tüüp IV SMA võib olla erineva pärilikkusega haigus, on kirjeldatud nii retsessiivset pärilikkust, kui ka dominantset ja X-liitelist edasikandlust.

Spinaalse muskulaarse atroofia esinemissagedus on ~1:7000.

95%-l SMA patsientidel esineb SMN1 geeni deletsioon, mis  on määratav antud testiga.