Asper Biotech

Ealise makuli degeneratsiooni geneetilise riski määramine

Haiguse levimus

Ealine makuli degeneratsioon (Age-Related Macular Degeneration – AMD) on haigus, millele on iseloomulik krooniline ja progresseeruv reetina tsentraalse piirkonna (makuli) degeneratsioon. Seda haigust on nimetatud ka vanaduspimeduseks või kollatähni kärbumiseks.

Eestis esineb makuli degeneratsiooni hinnanguliselt ligikaudu 120 000 inimesel. Kaugele arenenud makuli degeneratsiooni esineb enam kui 7000 inimesel ja ligikaudu 3000 inimesel on makuli degeneratsiooni tõttu tõsised nägemishäired.

Haiguse erinevad vormid

Makuli degeneratsioonil on kaks erinevat vormi. 80% juhtudel esineb „kuiv“ makuli degeneratsioon. „Kuiv“ vorm algab jääkaine deposiitide ehk druuside kogunemisega reetina pigmentepiteeli alla. Druuside suurenemine ja laatumine, kombineerituna pigmentepiteeli muutustega, toob kaasa fotoretseptorite funktsiooni halvenemise.

Tekivad moonutused vaatevälja keskosas, jooned näivad kõveratena ja nägemisteravus halveneb. Haiguse lõppfaasis halveneb nägemisteravus oluliselt, kuni vaatevälja keskele tekib must laik. Makuli degeneratsiooni „kuiv“ vorm areneb ja kahjustab nägemist aeglaselt, kuid see võib üle minna kiiremini progresseeruvaks „märjaks“ vormiks.

20% juhtudel esineb eksudatiivne ehk „märg“ makuli degeneratsiooni vorm. „Märja“ vormi korral kasvavad reetina alla uudisveresooned (neovaskulaarne membraan), millest toimub vere koostisosade leke. Tekib turse makuli piirkonnas, vedelik koguneb reetina kihtidesse või reetina alla. Lõppfaasis tekib neovaskularisatsioonialale sidekude. „Märja“ vormi korral võib haigus areneda kiiresti ning nägemise oluline kahjustus võib tekkida juba mõne kuuga.

Haiguse riskifaktorid

Enamasti on makuli degeneratsioon seotud vananemisega ja algab pärast 50. eluaastat. Lisaks vanusele esineb teisigi riskifaktoreid nagu geneetilised tegurid, suitsetamine (võib põhjustada 2-3 korda suurenenud riski), kaugelenägevus, kõrgenenud vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine.

Geneetilised tegurid

Mitmetel geenidel on leitud seos ealise makuli degeneratsiooni tekkega: CFH, ARMS2, CFB ja C2. Ealise makuli degeneratsiooni tekkega seotud ühenukleotiidilised polümorfismid antud geenides võivad haiguse tekke riski suurendada või hoopis vähendada.

Geneetilised polümorfismid CFH ja ARMS2 geenides moodustavad ligikaudu 60% ealise makuli degeneratsiooni tekke ja haiguse süvenemise riskist. CFB ja C2 geenides esinevatel polümorfismidel on aga avastatud selle haiguse suhtes kaitsev efekt. Inimesel võivad korraga olla nii riski suurendavad geenivaraindid kui ka protektiivsed variandid. Uuringud on näidanud, et umbes neljandikul riskialleele kandvatest inimestest on olemas ka kaitsvad alleelid, mistõttu ka riskivariante kandvate inimeste haigestumise risk ei pruugi olla tavapopulatsioonist oluliselt suurem.

CFH (complement factor H) geen, mis  asub 1. kromosoomis, on komplemendi süsteemi regulaator ja seotud põletikuliste protsessidega. Teatud CFH geeni polümorfismid võivad vähendada komplemendi süsteemi inhibeerivat funktsiooni. See võib avaldada kahjustavat mõju reetinale.

ARMS2 (age-related maculopathy susceptibility 2) geen asub 10. kromosoomis ja kodeerib mitokondriaalset proteiini, mis on seotud oksüdatiivse stressiga. Polümorfismid selles geenis võivad suurendada ealise makuli degeneratsiooni tekke riski.

Variatsioonid geenides CFB (complement factor B) ja C2 (complement component 2) võivad aga vähendada ealise makuli degeneratsiooni tekke riski. Geenid CFB ja C2 asuvad 6. kromosoomis ja on omavahel geneetilises ahelduses. CFB geenil on oluline osa komplemendi süsteemi alternatiivses aktivatsioonis, C2 geen aga on oluline komplemendi klassikalises aktivatsioonis. On leitud, et mõned CFB ja C2 geenivariandid pakuvad märkimisväärset kaitset makuli degeneratsiooni väljakujunemisel.

Haiguse diagnoosimine

Ealise makuli degeneratsiooni diagnoosimisel kontrollitakse nägemist nn Amsleri testi abil. Märja ja kuiva vormi eristamiseks on kõige informatiivsem fluorestseiinangiograafia (FAG). Diagnoosimiseks kasutatakse ka optilise koherentse tomograafia (OCT) uuringut.

Ravi

„Kuiva“ makuli degeneratsiooni vormi korral efektiivne ravi puudub, haiguse süvenemise pidurdamiseks soovitatakse tarvitada antioksüdantseid vitamiine, tsinki ning silmapõhja kaitsvaid looduslikke pigmente luteiini ja zeaksantiini.

”Märja” vormi ravi seisneb olemasoleva nägemise säilitamises ja haiguse progresseerumise pidurdamises. Vaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori vastased (anti-VEGF) preparaadid on kasutusel silmasiseste süstidena, et pidurdada neovaskulaarsete veresoonte kasvu.

Haigusriski geneetiline testimine

Asper Biotech teostab geenianalüüsi, mis põhineb polümorfismide määramisel ealise makuli degeneratsiooniga seotud geenides.  Analüüs tehakse nii riskiga seotud geenidele – CFH ja ARMS2, kui ka makuli degeneratsiooni riski vähendavatele geenidele – CFB ja C2. Kaitsvat efekti omavate geenivariantide leidumisel väheneb makuli degeneratsiooni tekke risk oluliselt.

Geneetilise testimise näidustus

Ealise makuli degeneratsiooni riski hindamist soovitatakse inimestele, kelle pereanamneesis esineb ealise makuli degeneratsiooni juhtumeid ja kõrgenenud riskiga inimeste lähisugulastele. Kõrgenenud riski hindamine võimaldab varem alustada patsiendi jälgimist ja seega ka haiguse varasemat diagnoosimist.

Varane diagnoosimine on oluline, et alustada ravi haiguse progresseerumise vältimiseks ja nägemise säilitamiseks. Oma individuaalsest riski teadvustades on inimesel võimalik vähendada toitumise ja käitumisega tingitud riskifaktoreid.