Geenitestid

Iga inimene pärib mingeid jooni oma emalt, isalt ja kaugematelt esivanematelt. Samamoodi päranduvad meie geenid edasi lastele ja lastelastele. Geenid määravad konkreetse inimese välised tunnused (sugu, kasv, kehaehituse, silmade ja juuste värvuse jne) ning mõjutavad oluliselt ka temperamendi, isiksuseomaduste ja inimese psühholoogiliste eelistuste kujunemist. Lisaks määravad geenid ka suures osas selle, milline on inimese risk haigestuda ühte või teise haigusesse. Siin tulevad appi geenitestid. Geenitestid võimaldavad kindlaks teha erinevaid haigusriske ja olla abiks pärilike haiguste diagnoosimisel.

Geenitestid on vajalikud, kui inimesel kahtlustatakse mõne päriliku haiguse olemasolu või on põhjust oletada, et inimese risk haigestuda ühte või teise haigusesse on tavapärasest suurem. Teisisõnu aitavad geenitestid kindlaks teha geenides toimunud muutusi ja avastada nn riskigeene. Paljusid haigusriske ei osata tänapäeval veel geneetiliselt määrata, kuid mõnede geneetiliste riskifaktorite kohta on siiski olemas juba üsna täpsed testimise võimalused. Geenitestid võivad anda väärtuslikku lisainfot nii haiguste profülaktika kui ravi kohta. See info aitab hiljem arstil või meditsiinigeneetikul paremini hinnata võimaliku haigestumise tõenäosust ja selle lastele edasikandumise riski.